kool sucks.

Mul oli vahepeal sünnipäev!! Teisipäeval siis. Hästi tore päev oli, sest kõik mu armsad sõbrad pidasid mind isegi ilma orksi meeldetuletuseta meeles. Ma sain imetoredaid kingikesi ja ma olin sellel päeval tõsiselt õnnelik!

Kuigi ma olen 17, siis mul on lihtsalt nii noor tunne. Kui ma mõtlen sellele, millised mõtted mu peast läbi käivad ja millised mu teod on, siis kindlasti mitte pole see täiskasvanulik. Ehk siis, millal ma saan täiskasvanuks? Huvitav kas numbriga 18 kaasneb võluväel mingine mõistus ka? Hullult tahaks nii. Kõik minust vanemad räägivad, et hoia kinni oma lapsepõlvest ja ma olen proovinud seda teha, aga ma ju olen nii tüüpiline teismeline, et ma ei taha! Kes tahaks olla sõltuv kellestki teisest? Mina igatahes mitte. Iga kord kui ma sõltun kellestki, tekib mul kurbus, sest see on nii vastik mu jaoks. Ausalt. Kui näiteks ma ei saa mitte kuidagi muud moodi linna, kui ma p e a n ootama oma ema või keda iganes, siis mul on nii kurb tunne. Ma nii deep eksole.

Cookie Crispid on maailmaparimad hommikuhelbed ever made!

Nüüd kool. IU lihtsalt. No kes selle idiootsuse peale tuli, et hakkaks lapsi piinama?
Okeiokei, tegelt ma ju saan aru, et kool on hea ja hariv ja gümnaasium on ju vabatahtlik, mida muide õpetajad meile igal võimalikul hetkel nina alla hõõruvad. Ja et nad seda teevad ja mõistavad meid iga pisivea eest hukka, siis on mul selline tunne, et ma ülikooli küll ei lähe. Vähemalt mitte siis, kui mul pole täiesti kindlat sihti. Ma ei saa aru sellest, et kui gümnaasium on vabatahtlik, siis ei tohiks puudumised ju nii suur draama olla? Kas see ei peaks siis olema iga gümnasisti enda asi, kuidas ta oma asjad korda saab? Vingugu siis, kui on halvad hinded, mitte paari päeva puudumiste pärast.

Ja täna oli ka hullult kurb asi. Ma õppisin mingi üliööni, et saaks täna osa asju korda teha ja nii, aga mu ema ei äratanud mind hommikul üles! See pole esimene kord, ma ei saa aru miks. Ehk siis ma magasin kella seitsmeni ehk tund aega sisse ja nii suur väsimusmasendus tuli peale, et ma otsustasin, et suva ma ei lähegi. Üleüldse on asjadest nii suva praegu. Mul on koolis üks rõve olukord, mille ma loodetavasti homme lahendatud saan tänu ühele sõbrale. Aga mulle on see suureks õppetunniks vähemalt.

Ma pole masenduses, ma lihtsalt mures, ma valetasin, tegelikult mul pole suva. Tahaks vaheaega juba. Aga üks ülikurb asi on see, et ma ei oska kunagiii jõulukinke osta! Ma loodan, et mul tuleb kõrvaäärde mingi jõulupõder, kes sosistab iga ühe kingituse mulle.

Ma sain uue jõulupõdra ju! Mul aknapealne kitseke läks katki ja nüüd on mul põder. Hullult paks on ta. Omanikku. Aga põder ikkagist ju. Ma arvan, et ta on jõuluvanavankri esimene põder. Ta juhib. Mul on juhtiv paks jõulupõder.Mul on akna peal veel jõulutähed ka. 3 tükki lausa. Üks on laua peal tegelt. Aga nad on kõige ilusamad lilled maailmas. Mu lemmikud lilled maailmas. Koos valgete nartsissidega muidugi. Aga jah, superilusad.

Dubaist toodi mulle kaamel. Ta oskab laulda, trummi mängida, tantsida, tagant üles lüüa ja palju muud. Ta on ilus.
Ma saan hakata nüüd kitarri kõvasti õppima, kuna mu üks mu lemmiksõber kinkis mulle sellise raamatu nagu "Kitarrimängija Piibel". See on superhea ja ma saan kindlasti palju targemaks.Üks mu lemmiksõber kinkis hästi armsa roosa uue testamendi. Inglisekeelne. Hästi raskesti mõistetav, kuid ma saan hakkama koos väikese kõrvalise abiga. Arendab mind jällegi.Üks mu lemmiksõber kinkis mulle mu lemmiku järjehoidja ja hea raamatu ja maitsvakesed muffinid.Siis ma sain veel ühe plaadikese veel ühelt sõbralt, mis on üliheaa. Hillsong United. Ja siis paar nädalat enne sain ma Tokio Hoteli albumi ka ühelt teiselt sõbralt. Tegelt see sõber ei mõtelnud seda vist mulle sünnipäevakingiks, aga ma arvan, et see on igati õiglane. Ma ei vääri selliseid niisama-kingitusi. Niiet, SUUR AITÄH!
Ühelt sõbralt sain veel punase küünelaki ja armsa meigikoti. See küünelakk on nii ilus, jõululik.
Koolis oli ka ülitore. Kõik olid niii armsad mu vastu klassis. Sain isegi Puhhi advendikalendri.
Ma pole väärt nii häid sõpru, kui mul on. Aga järelikult nad lihtsalt on ise nii suure südamega. Armastan teid!

time to boogie!

Ma olen jälle haige. Suutsin kaks nädalat koolis käia. Kas pole mitte tore? See nädal tegelt käisin haigena koolis suht. Mul tõuseb palavik kohe, kui ma välja lähen kuskile näiteks kooli või kirikusse või ükskõik. Ema ütles, et asi on mu psüühikas, et ma närveerin liiga palju. Kuigi ma ei ole eriti hirmul ju? Võibolla mul alateadvuses mingi väärastumus. Igatahes üsna halb on olla jälle nagu füüsiliselt. Vaimselt olen ma tohutult väsinud. Ma ei teagi, milles asi on, kuna mul pole mingit suurt koormust või mis iganes. Lihtsalt jõuetu on olla. AGA mul on üks suurepärane uudis!!

Enne ma tegelikult räägin, mis ma eelmine nädalavahetus tegin. Käisime Cätu, Taaveti, Mailise, Laura, Sassi, Mihkli ja Jaaniga Mihkli maakodus. See on Haapsalu lähedal Ridala vallas Käbi külas Krabi talus. Nii armas nimi. Aga super koht oli. Hästi ilus maakodu, selline renoveeritud. Ja sellest majast sai alguse ju Oleviste kirik. Kui ma õigesti mäletan, siis see kogudus, kes Oleviste asutas, alustas oma kooskäimisi selles majas. Midagi sellist oli igatahes.
Igatahes hullult lahe oli seal. Sai palju nalja ja hästi süüa ja super oli.

Siis oli jälle kool. Kolmapäeval läksime mu sõpsu Karliga muusikapoodidesse. Leidsin endale ideaalse sünnipäevakingi. See ongi see suurepärane uudis. Ma ostsin selle neljapäeval ära. Nii et alates 19.11.09 olen ma kitarriomanik. Ma nii õnnelik. Ma tahtsin juba eelmiseks sünnipäevaks, aga siis otsustasin kaamera kasuks.. kahjuks. Aga igatahes ma hullult rahul! Ma oskan juba muide ennast saata lauldes When I'm gone'i. Nagu salmiosa oskan praegu, refrään veits keerulisem.
9 päeva pärast olen 17. Kas pole tore?! Ma hakkan elama oma 18ndat aastat.

Vot. Olge tublid!

You never know

Okei, kuna ma olen kodus haige ja mul on mega igav ja ma pole kunagi seda teinud, siis ma mõtlesin, et ma teen ühe postituse enda kohta nagu faktidena vms. Mulle endale meeldib selliseid asju lugeda ja võibolla meeldiks teile ka. Need pole eriti ajalises järjekorras, pigem nii, kuidas meelde tuleb.

1. Ma sündisin kell 15.20

2. Mu nime pani mulle mu vend ühe tüdruku järgi, kes talle meeldis.

3 .Väiksena mängisin ma hästi palju kõiki poistemänge niiet ma tõenäoliselt oskan Red Alerti või Age of Empires'it kõvasti paremini kui mõnda loomakeste mängu.

4. Ma kaklesin ühe oma sõbrannaga, nii, et mul oli hiljem põses neli auku ( ta võttis küüntega mu põsest kinni)

5. Ma pidasin tigude kasvandust ja kui ma neist tüdinesin, sõidutasin kõik teod oma rulluisul aia taha "tapamajja" ja lömastasin nad.

6. Ma istusin u 6aastaselt 2 tundi vetsus luku taga, sest ma ei tahtnud puugisüsti saada.

7. Ma jäin ema tuttavate vetsus vaiba peale magama, sest ma ei saanud ust lahti ja ei julgenud abi hüüda.

8. Ükskord Hiiumaal maakodus jooksis mingi hullunud lehm meile aias ringi.

9. Ma kartsin väiksena seal kõrvaltallu minna, sest ma pidin minema lehmade karjamaast mööda. I wonder, kas see ja eelmine on oma vahel seotud.

10. Me varastasime Hiiumaal vennaga teisest kõrvaltalust kolm kassipoega. Minu oma kippus vanaisa voodisse oma häda tegema. Kahjuks viis ema nad koju tagasi.

11. Mul on olnud vähemalt 15 hamstrit, kui mitte rohkem.

12. Mu lemmik koer oli kaukaaslane Kaaru. Igal jõululaupäeval viin ta haua peale küünla.

13. Ma matsin väiksena kõik surnud linnud/konnad/hiired/rotid, mis ma leidsin aeda maha.

15. Mu suurim unistus oli saada loomaarstiks, omada hiigelsuurt talu koos paljude loomadega: igast liigist kaks ( inspireeritud Noa laevast).

16. Mu kaks lemmikraamatut olid Pipi Pikksuka jõulupuu ja Noa laev Ark. Ma lugesin neid vähemalt kuus korra.

17. Mu toakoer Tupsu magas mu padjal ja iga kord, kui ma liigutasin, ta hammustas mind peast. See oli üsna valus, aga ta oli juba vana ja seniilne.

18. Mu ema sõber oli mulle suurepärane mängukaaslane. Ta oli nõus minuga absoluutselt kõike mängima. Millegipärast kutsusin ma teda kõutsiks.

19. Juba väiksest saati tekib mul akvaariume nähes seletamatu soov kaladele süüa panna.

20. Mu esimene ja suurim fänniarmastus oli Johnny Depp. Ma olin nõus ta eest surema (Cätu sõnul, ise ma seda ei mäleta).

21. Mu lemmikud olid dokumentaalfilmid dinosaurustest ning multikad dinosaurustega. Kunagi tegin ka referaadi neist. Mu lemps oli tritseeratops.

22. Ma lindistasin u 5aastaselt meie ainukesele lapsepõlvekassetile mingit täiesti suvalist multikat peale. Õnneks ainult umbes pool minutit oli pilti, teine pool minutit oli ainult hääl. Ma olin juba siis väga pro audiotöötleja.

23. Ma olin totaalselt vaimustuses Harry Potteryst.

24. Ma ei käinud peaaegu üldse lasteaias, sest ma olin koguaeg haige.

25. Ma ei salli enam eriti kallistamist. Mulle meeldib kallistada mu parimate sõpradega, aga lihtsalt tuttavaga vms on see mulle tõsiselt vastumeelne.

26. Ma ei salli paprikat, seeni (va pizzal), ananassi. Väga ei meeldi mulle ka banaan, kuigi vahel ma võiks teda isegi süüa.

27. Ma kipun asjadesse tõsiselt süvenema/pühenduma. See on on osalt halb...(vaata punkti 20)

28. Ma jään alati igale poole hiljaks.

29. Ma armastan loomi. Eriti hingelähedased on hobused.

30. Ma kardan kloune.

31. Ma kardan ämblikke. Parandus: suhteliselt kõiki putukaid.

32. Ma kardan süstimist.

33. Ma armastan tähti. Ma olen alati unistanud soojal suveööl kellegagi põllul tähti vaadata.

34. Poiste juures sallin ma kõige vähem libekeelsust ja kõigega nõustumist.

35. Ma pole kunagi olnud kontsainimene. Mulle kohutavalt meeldivad nad, ma käiks hea meelega, ma ostaks veel suurema hea meelega, aga ma lihtsalt pole vist selleks loodud. Cätu ütleb, et asi on harjutamises, aga ma ei usu seda.

36. Mulle väga meeldivad keeled. Mu unistuseks oleks osata lisaks eesti ja inglise keelele prantsuse, saksa, hispaania, soome, rootsi ja vene keelt. Vene keel on ainuke erand, ta ei meeldi mulle, kuid ta on ülioluline Eestis. Aga ma ei usu, et ma neid kõiki kunagi selgeks saan, see on lihtsalt unistus.

37. Mind on üsna kerge solvata, aga ma ei solvu kergesti. See on loogiline, kui mõelda loogiliselt.

38. Mulle meeldib õmmelda, aga ma ei oska seda väga hästi + mul pole originaalseid ideid.

39. Ma olen šokolaadihull.

40. Ma armastan Hiina ja Mehhiko toitu.

41. Ma alustan aastas vähemalt 10 korda dieeti. Pikim neist on kestnud võibolla poolteist nädalat?

42. Ma teen üldiselt üsna hästi süüa.

43. Kunagi ei tahtnud ma abiellumisest ja lastest kuuldagi, nüüd ei suuda ma ära oodata.

44. Mu meeleolu võib muutuda väga kiiresti.

45. Tavaliselt ma vingun rohkem, kui asi väärt on.

46. Mul on vasaku kulmu peal arm, kuna ma kukkusin väiksena peaga vastu radikat.

47. Ma olen 165 cm pikk ja olen olnud seda juba üle kahe aasta. Mu suured lootused on, et ma ei kasva rohkem. Enda kurvastuseks pean tõdema, et mu ema on mingi 171 cm vms, vend veel pikem ja isa oli ka vist üsna pikk.

48. Ma üritan mitte omada eelarvamusi, kuigi need on väga kerged tulema.

49. Ma armastan tähelepanu.

50. Mulle meeldiks näidelda aga kahjuks on mul lihtsalt kohutavalt suur lavahirm.

51. Ma armastan filme ja kõike nendega seonduvat.

52. Mulle meeldib väga muusika. Laulmine on väga südames, kuigi ma just parim selles pole. Meeldiks osata mängida kõiki põhipille.

53. Meeldivad loomingulised tegevused nagu joonistamine ja kirjutamine jne. Ja jällegi peaks mainima, et ma pole just väga hea.

54. Mulle ei meeldi eriti sport. Ainukesed, mis mulle meeldivad on ratsutamine, tennis ja jooksmine. Aga jooksmine ainult nii, et ma teen seda enda ette ja omas tempos. Kehalises ma totaalselt vihkan seda. See tuleneb arvatavasti sellest, et ma üsna hale igal alal haha.

55. Viimane ja kindlasti kõige tähtsam: ma olen kristlane. Ma austan ja armastan Jumalat. Ma elan Jumalale ja tema Sõna järgi. Ja ma olen õnnelik, et ma siiski lõpuks selle tee leidsin, sest miski pole parem.

Mul oleks arvatavasti veel palju-palju kirjutada, aga ma ei jaksa rohkem. Niigi läks mul nendegi kirjutamisega peaaegu terve päev.
Tänksud lugemast! :)

stranger

Kas mul on uus rekord blogi mitte kirjutamises?

Vahepeal on jälle nii palju juhtunud näiteks õpetajate päev 2.oktoobril. See oli üsna lahe, kuna meil oli päris naljakas.
Vahepeal käisid meil tundides arstid ka. Ühed andsid häid asju, 12a on ju siiski parim! Ja teised andsid no NII rõvedat vedelikku mulle, et ma mõtlesin, et see maitse ei lähegi kunagi ära. Ma ei tea miks just mina neile ette jäin siis kui nad oma suured süstlad välja võtsid.

Mailise sünnipäev oli ka! 3.oktoober. Käisime kinos sellepuhul ja värki. Ta on nüüd juba suur pliks, sama vana kui mina. Veel 5 nädalat..muhaha. Jah mu sünnipäevani on veel ainult VIIS nädalat. Hakake kinke juba varuma eksole.

10.oktoober oli mu venna ja mu jänese sünnipäev. Vend sai 22 ja jänes 4.
Samal nädalavahetusel oli Leelo koor ka. APPI kui ammu ma polnud seal käinud, hullult mõnus oli. Kuigi hommikust õhtuni laulda on kergelt väsitav, aga täiega hea ka.

Ja siiiis hakkas rebaste nädal 12.oktoobril. Minu omanik oli superlahe. Tegi mull ilusa narriliku t-särgi, kõrvadega ja puha. Pidin luuletusi kirjutama, jube hästi tuli välja, muffineid küpsetama ja kõige kõige paremat jõujooki jooma (tee mingisuguse küüslaugu ekstraktiga(?)), mis tema mulle valmistas. Mul hakkas lihtsalt niii halb sellest ja siis tema solvus mu peale järgmine päev, et ma ei tahtnud seda korrata.
Hommikuti võimlesime, peale tunde tegime mänge. Reedel oli põhipäev, ehk siis võis kanda kõike, mida nad meile selga annavad ja nad võisid vist ka pmst kõike teha. Peale tunde läksime linna peale, raekoja platsi tantsima ja laulma, TIKi ja Reaali ette laulma ja tantsima, Vabaduse platsile laulma ja tantsima ja siis läksime kooli tagasi. See oli hullult naljakas ja lahe.
Siis õhtul hakkas see ülim retsimine niiöelda. See oli niiiii lahe lihtsalt. Oli rõvedaid asju ka, aga mitte niiii rõvedaid. Nad tegid seda minumeelest ülihästi, sest mulle jäi super kogemus mitte mingi et õõõõ ma poleks pidanud minema vms. Minumeelest väga hea tööö! Peale retsi oli siis nagu gümnaasiumisse sissepühitsemine, kus saime mütsid ja sõrmused. Sõrmustele oli muidugi valesti graveeritud ja me pidime nad ära andma ja saame nad peale vaheaega alles tagasi.

Inka kursus lõppes ka ära. Sain viie. Yay.

17. oktoobril oli Upstairs night Saue kirikus. See oli selline üritus nagu noorteõhtu Olevistes, aga seekord Sauel ja Saue oma noorte korraldatud. Mina olin siis koos Cätu ja Hannaga toidutiimis nö. Meil oli superlahe bänd Trepikoda. Ja jutlus oli hea ja kõik oli hea. Väga paljud noored said puudutatud ja küsisid, et millal saab jälle tulla.
Pärast sain sellist vastukaja, et üks ollikas tuli mu juurde see reede ja ütles et " Tead, et see ja see küsisid mult trennist et misasssja Kassu võttis needi ära ja ei joooo enam?" Mul oli nagu vahva maine mul Sauel siis. Aga seda enam kõik näevad, kui suur ja võimas on Jumal, et ta võib muuta ükskõik missugust inimest. Ja mina pole veel absoluutselt mitte midagi selle kõrval, mis tunnistusi ma olen Olevistes kuulnud.

Nüüd on vaheaaeg! Mõnuus. Ma olen praegu niii õnnelik, et see on lihtsalt nii seletamatu. Kuigi mul pole tavalise inimese silmis nagu eriti põhjust, kuna ikka on ju kõigil probleeme. Aga lihtsalt täielik rahu on südames.

____

Siit läheb piir. Kõik eelnev oli kirjutatud üle-eelmisel laupäeval või siis ka reedel ma ei mäleta. Õudne eks, kui kiiresti aeg läheb?
Vaheajal ma ei teinud suurt midagi vist. Ma täpselt ei mäletagi, agaa käisin noortekal Olevistes ja samal õhtul oli mul rebaste pidu ka. Üldse ei viitsinud minna, aga raha oli makstud juba. Vahepeal oli isegi suht lõbus, aga siis kõik jäid nii täis, et mul hakkas igav ja mu pea valutas ning ma helistasin oma emmele ja ta oli nõus mulle järgi tulema, kuigi ta juba peaaegu magas. Mul on maailma parim emme!

Laupäeval oli kiriku koristamine. Täiega hea oli teha midagi oma kiriku heaks. Pärast toodi meile supersuper head pizzat ka söögiks. Ja siis läksime edasi kodugruppi. Teel sinna rääkisime Cätuga autos, et aa tahaks Trepikoja plaati ja värki särki ja siis Mihkel ( kodugrupi juht ) ütles, et "A sul pole?" ja siis võttis istmesahtlist selle plaadi välja ja ütles et "Näe, palun." Mul oli nagu midaaaa. Kuidas nii lahkeid ja sõbralikke inimesi olemas on? Ma olin nii hullult õnnelik, et ta vist ise ka ei tea. Kes ei tea Trepikoda, siis siin on nende koduleht.

Pühapäeval oli vanaissikese sünnipäev. Seal olid beebid muidugi. NII nunnud on nad. Mia-Lolal on nii armas lokike ja ilusad silmad ja Siim on nagu mingi energiapomm. Tahaks ka juba omale beebit..

Muide, mul viivitus see nii kaua, sest ma ei saa pilte siia. Sada jama on. Ehk siis ma mõtlesin, et ma siiski nüüd postitan ära ja kui pildid saan lähiajal siis teen pildiposti. Ma loodan, et väga igav polnud lugeda.
Love ya!

Next thing you know..

Teate, et olin raadios? 12.september kell 10.00 võis mind kuulata Tartu pereraadios. Rääkisime seal Oleviste noortelaagrist ja värki. Täiega lahe kogemus oli, kõik see lindistamine ja puha. Lindistati tegelikult juba eelmine õhtu, aga eetris oli laupäeval.

12.septembril oli ka üks pulm. SUPERILUS!!! Taaniel ja Sigrid olid siis need õnnelikud. Hästi armsad on.

Siis 14ndast algas Alfa kursus. Hullult äge on see. Olen tiimis ka ja see on eriti hea. Mulle meeldib, kui ma saan midagi kasulikku teha ja asjadest osa võtta. Niisama pealtvaataja on minu jaoks igav olla.

Tennises olen vahepeal käinud. Teisipäeviti ja laupäeviti. NII MÕNUS on. Ausalt, mulle niiii meeldib ikka seda mängida.

Noortekatel ja kirikus olen ka käinud iga reede ja pühapäev. Kodugrupis neljapäeviti.

20ndal käisime kodugrupiga kartuleid võtmas. I KNOW, shocking! Tegelikult oli hästi lahe , polnud üldse nii raske, kui ma arvasin ja lõbus oli ka. Mul on siiski parim kodugrupike ju. Cätu tuleb ka sinna nüüd. Lõpuks.

Teisipäeval ei käinud koolis, ei jõudnud väga.

Muide, lisainfo: võtan kaks lisakursust. Kõneõpetuse ja praktilise keemia. Täiega oota juba, kuna nad tunduvad lahedad.

Füüsikas oli ka täna töö. No APPI, kui kerge. Ma oleks selle peaaegu (!) ilma õpikut kasutamata teinud ära. Jap, õpik oli pmst vahepeal laua peal lahti, ta nagu üldse ei pannud tähele. Ma järgmine kord proovin selgeks õppida, kuigi ma ei mõista füüsikat väga. Rohkem keelesõbu olen.

Prantsuse keel on niiii lahee! Oskan ennast tutvustada ja üksikuid asju öelda, aga juba see on nii lahe!

Vene keel on täielik vastand. Kui mul oleks võimalus, siis ma jätaksin selle õppimise pooleli. Ma ei saa hakkama selle õpetajaga. Ta minu jaoks liiga..umm..ta nõuab meilt liiga palju minu arvates. Vaadates seda, et enamikel pole tugevat põhja all. Aga see selleks, küll ma hakkama saan.

Emmega rääkisime sellest ka, et hakkan veebruarist autokoolis käima! OH fun fun fun! Tegelikult ma kardan, sest ma ülimalt halb autojuht. Aga lahe on ikkagi..ja jällegi küll ma hakkama saan!

Selle poolaasta graafik on mul lihtsalt ulme. Nädala sees on mul vaid kolmapäev niisama olemise päev ja nädalavahetusel ma ei saa magada, kuna laupäeviti on tennis ja pühapäeviti kirik. Mitte, et ma ei tahaks käia neis kõikides asjades, vastupidi just tahan, aga ma pole harjunud ja see on hullult kurnav. Aga ma peakski harjuma, sest mõne aasta pärast, ma usun, on asjad veel kiiremad.

Veel oleks rääkida sellisest asjast, et tulge Alfale!! Viimane aeg oleks tulla.. See toimub Oleviste kirikus esmaspäeviti kell 18.30!

Ma nagu täiega soovitan. Suhteliselt palju noori käib seal, saaksite uusi tutvusi ja värki särki.

Ja iga reede on ikka veel noortekas 18.30! See on ka hästi lahe, keda see huvitab, siis võib minuga ühendust võtta ja täpsemalt rääkida.

See ya.

G!

Sõbud Oleviste tornis.

Ma jälle unustasin blogi ära. Aga okei..

Vahepeal olen muidugi kooolis käinud. Mu klassikaaslased on enamvähem kõik hästi toredad ja lahedad. Suht lõbus on koolis isegi.

Prantsuse keel on nii lahe, aga keeruline.. Homme on SPORDIPÄEV! Nagu..MIKS?! Ma üldse ei salli selliseid asju ja Saue koolis ma enamjaolt igakord kuidagi sain sellistest asjadest mööda minna, aga jah.

Pühapäeval oli Oleviste koolialguse piknik. Hullult tore oli!! Cätu pärast olen superõnnelik!

Täna GAGis ei käinud, läksin hoopis Saue kooli. Pildistama. Tegin palju sõbrapildikesi, ma ei tea küll kuidas ma küll kätte nad saan, aga noh eks see asi ise laabub. Ühes tunnis käisin ka. Õpetaja ei saanud arugi, et ma seal ei peaks olema, väga lahe oli. Nii hea oli Cätuga jälle koolis korrakski koos olla.
Aga sellele sain küll kinnitust, et ma sinna tagasi ei taha. Ma vahepeal arvasin, et igatsen Saue kooli, aga tegelt igatsen ainult ja tõesti a i n u l t sõpru.

oh no!

No, kes mind igatses? :D
Haha, vaikus.
Okei tegelt on asi nii, et ma tahaks õudselt kirjutada oma suvest, aga juhtus selline tore asi, et mul arvuti läks katki ja kõik mu pildid on seal. Kasutan praegu ema läpakat ja mingeid lillepilte ma vist väga lisama ei hakka.

Ilma pildikesteta on üüssnaaa ebahuvitav. Minumeelest. Sellepärast teen hästi lühidalt.

Mu suvi oli SUPER! Parim suvi üldse. Ma reisil kahjuks ei käinudki, ma sõnusin selle vist ära. Aga jah. Käisin siis natuke mööda Eestit ringi. Nägin Liisi, üle saja aasta. Ühesõnaga augustikuu oli eriti lahe.

Uus kool. APPI kui lahe. Õpetajad on siiamaani kõik suhteliselt toredad. Mõnel on mingi naljakas omadus, aga no ta poleks õige õpetaja ju, kui ta täiesti normaalne oleks, või mis?
Meil selline lahe tund nagu giidindus ka. Inglise keeles kõik. Vaahvaa..ausalt nagu.
Merily on ka nii tore. Ma mõtlesin, et raudselt pole meil millestki rääkida ja oleme mingid piinlikusepommid, aga mul on küll lõbus. Ma tema kohta ei tea aga noh jah :D
Üsna vahva on see, et me peaaegu igas tunnis nagu ees pingis istume, kuna mingi needuse läbi me jõuame ALATI viimasena klassi..

Kohutavalt kurb on muidugi see, et mu sõbrad jäid kõik maha. Ma igatsen neid juba. Ja oma vana kooli igatsen ka natuke..Matemaatika õpetajat eriti, aga ta poleks niikuinii tulnud nii et jaah..Aga ma harjun ära.

Loodan, et hakkan rohkem nüüd kirjutama aga ma ei luba midagi. Pai teile kõigile, kes te truult olete mu lugejaks jäänud !